Suukirurgia

Suukirurgia

Millega peab arvestama pärast hamba eemaldamist või lõikust?

Hamba eemaldamine, nagu iga suus teostatud operatsioon, on kirurgiline protseduur, mille järgselt vajab organism rahu. Sõltuvalt protseduuri tõsidusest võiks mõnda aega hoiduda tugevast füüsilisest pingutusest ja trennist.

Pärast lõikust või hamba eemaldamist asetatakse haavale 10-15 minutiks steriilne marlitampoon. See aitab verejooksu sulgeda ja tekkida verehüübel. Pärast lõikust pannakse näole jääkott – jahedus takistab turse teket ja on samuti abiks verejooksu peatumisel.

Millal võib pärast hamba eemaldamist süüa?

Pärast hamba eemaldamist või lõikust ei tohiks paari tunni jooksul süüa. Püüdke esimesel paaril päeval eelistada pehmemaid ja jahedamaid toite. Kirurgilise protseduuri järgselt vältige kuumi toite ja jooke ning kõrrega jookide imemist, kuna suus tekkiva vaakumiga võib haavast eemalduda ka verehüüve, tühjaks jäänud haava tekib aga kergesti põletik, paranemine on tüsilik ja võtab kauem aega.

Kas pärast lõikust võib suitsetada?

Suitsetamisest peaks paariks päevaks loobuma või vähemalt püüdma suitsetada nii harva kui võimalik – suitsetamine takistab vere hüübimist ja pärsib haava paranemist.

Kas pärast lõikust võib suud loputada?

Suu loputamine hamba eemaldamise või lõikuse järgselt ei ole vajalik, sest ka suud loputades võite haavast verehüübe välja loputada. Haava ei tohiks ka keelega häirida, et mitte tekitada veritsust või põhjustada verehüübe eemaldumist haavast. Samuti ei tohi haava katsuda sõrmega – nii võivad haava sattuda mikroobid ja haava võib tekkida põletik. Haava ettevaatlik loputamine kloorheksidiini sisaldava suuloputusvahendiga on soovitatav alates teisest päevast pärast lõikust või hamba eemaldamist.

Mida teha pärast lõikust valu vastu?

Tuimestuse möödudes võib haav põhjustada valu. Valu vaigistamiseks ja ka turse vähendamiseks peaks vajadusel kasutama hambaarsti soovitatud valuvaigisteid. Valuvaigisteid ei tohiks aga kunagi võtta tühja kõhuga. Vältima peab aspiriini ja teisi atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid, sest sellised ravimid toimivad vere vedeldajatena, takistavad vere hüübimist ning põhjustavad haavast uue veritsuse teket.

Kas turses põsele kompressi tohib teha?

Hamba eemaldamise ja lõikuse järgselt või hambavalu korral ei tohi põsele teha niiskeid kompresse, sest need kutsuvad esile pehmete kudede turse.

Kas paistetus pärast lõikust on normaalne?

Pärast lõikust või hamba raskemat eemaldamist on paistetuse tekkimine normaalne. Turse teket pärsib jääkoti kasutamine operatsioonijärgselt paarikümne minuti kaupa. Paistetus võib olla kõige suurem umbes kolmandal päeval pärast operatsiooni. Tursega võib kaasneda ka suu avamise takistus – suu ei pruugi avaneda nii laialt kui tavaliselt ja söömine võib olla häiritud.

Esimesel lõikusjärgsel päeval võib esineda ka väike palavik. Samuti on alguses normaalne väike veritsus. Veritsust saab pärssida, surudes steriilset marlitupsu 10-15 minuti jooksul haavale. Verejooksu võib pärssida ka väikese teekotikese surumine vastu haava.

Kui haavast verejooks ei lakka?

Kui verejooks ei lakka, palavik püsib, suus on halb maitse või valu on tugev, võtke palun ühendust Teid ravinud arstiga!

Mis on hammaste autotransplantatsioon?

Hammaste autotransplantatsioon on patsiendi oma hamba siirdamine puuduva hamba asemele. Kliinik 32 näo-lõualuukirurgi Reet Pallase erialaseks huviks on arenevate hammaste autotransplantatsioon lastel ja noortel.

Kui lapsel puudub sünnipäraselt jäävhammas või hammas on kadunud trauma tõttu, siis on tal suus tühi koht, mille täiteks ei saa paigaldada implantaate enne kasvuea lõppu ehk orienteeruvalt enne 20-eluaastat. Puuduv hammas võib põhjustada olulisi hambumusprobleeme kogu eluks, mõjutades lisaks lapse enesehinnangut ja elukvaliteeti.

Alles areneva ning sellest tulenevalt kasvu- ja taastumispotentsiaaliga hamba siirdamisega kaasnevad kõik naturaalse hamba kasulikud omadused. Sõltuvalt hamba arenguetapist saab areneva hamba siirdamist teha üsna lühikese aja jooksul — olulised on protseduuri õige planeerimine ning sobilik ajastus. Parima tulemusega siirdamiseks sobivad veel välja arenemata, laiade juuretippudega jäävhambad. Avatud juuretipp võimaldab hambale uues kohas hea verevarustuse saamist ja vitaalsuse, st elusa närvide ja veresoonte kimbu säilimist. Taoline hammas ei vaja juureravi. Enamasti õnnestub trauma tõttu kaotatud esihambaid siirdamise teel asendada sobivas arenguetapis doonorhamba olemasolul ajavahemikus 9-12-eluaasta vahel. Sünnipäraselt või juba elu käigus kaotatud hambaid välja arenevate tarkusehammastega asendada saab hiljem, keskmiselt 16-20 aasta vanuses.

Hamba siirdamine tagab kasvava lapse lõualuu ning hambumuse normaalse arengu. Kirjanduse andmetel ning autotransplantatsiooni juba poole sajandi jooksul praktiseerinud Skandinaavia riikide arstide kogemustel on välja arenemata juuretippudega hammaste siirdamise nii lühi- kui ka pikaajaline prognoos väga hea.

Pärast siirdamist on oluline korralik suuõõne hügieen ja regulaarne kontroll operatsiooni teostanud kirurgi juures. Transplanteeritud hammast jälgitakse kliiniliselt ning röntgenuuringutega tavaliselt kaks nädalat, siis üks kuu ja kolm kuud peale operatsiooni, seejärel poole aasta järel ning edaspidi kord aastas viie järgneva aasta jooksul. Oluline on jälgida areneva hamba juurekanali sulgumist ehk obliteratsiooni, juure kasvu, kõrval hammastega võrdset lõikumist hambakaares ning hamba kinnitusaparaadi ehk hambaid luuga ühendavate sidemete, luu ning igeme tervist.

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru