Suuhügienist: hambahari vali pigem väiksem ja kindlasti pehme

Suuhügienist: hambahari vali pigem väiksem ja kindlasti pehme
14. märts 2016

Hambaravi Kliinik 32 suuhügienist Eveli Hark jagab nõuandeid, kuidas valida hambaharja ning puhastada hambaid õigesti.

  • Hari olgu pigem väike. Hambahari ei tohi olla liiga suur, sest sellega ei pääse tagumiste hammasteni ja need jäävad sootuks pesemata. Kui pestakse hambaharjaga, mille pea on liiga suur ja harjased tugevad, vigastatakse nii hambaemaili kui ka igemeid. Selle tulemuseks on igemete veritsus ja  tundlikud hambad. Kõige olulisem, et hambahari oleks väikse peaga, muud nn lisad ei oma tähtsust.
  • Vali pehme hari. Hambaharja ostes jälgi, et karbil oleks kirjas Soft ehk pehme. Teise tugevusega hambaharjad jäägu poelettidele või vähemalt ei tasuks neid kasutada hammaste pesemiseks. Et tugevama harjaga saab hambad puhtamaks, on müüt ja tegelikult teeb pehme hari oma töö ära mitu korda efektiivsemalt.
  • Elektriline hambahari või hoopis nutihari? Paremale suuhügieenile aitab kaasa kindlasti elektrilise hambaharja kasutamine. See on küll kallim, kuid hambapesul tõhusam. Viimasel ajal on letile tulnud erinevaid elektrilisi hambaharju, mis mõtlevad inimese eest ise. Näiteks lakkab hari töötamast siis, kui liiga tugevalt hammastele suruda või annab helisignaaliga märku, millal on aeg järgmise hambasektori juurde liikuda. Ka lapsi motiveerivad elektrilised hambaharjad rohkem hambaid pesema. Elektrilise hambaharjaga pestakse korraga ainult ühte hammast, tavalise harjaga vähemalt kahte.
  • Hambaid pestakse kaks korda päevas. Kõige tähtsam on õhtune pesu, et öösel ei saaks bakterid hammastele laastavat kahju teha. Hommikuse pesu puhul peaks arvestama aga sellega, kui palju aega jääb hommikusöögi ja hammaste pesu vahele. Hambaid ei tohi pesta vahetult pärast söömist, sellega tuleks oodata vähemalt pool tundi. Kui hambaid pesta kohe pärast söömist, kahjustame hambaemaili ja tulemuseks on tundlikud hambad ning hambakaelad.
  • Hambaniiti või hambavaheharja kasuta enne hambapesu. Kui kasutad niiti pärast hammaste pesemist, siis tood kõik mustuse juba puhtale hambapinnale tagasi. Enne pesu hambavahede puhastamine annab aga pastale võimaluse ka sinna pääseda.
  • Suuvee osas pea nõu spetsialistiga. Suuvee kasutamine on vajalik siis, kui suus on tehtud kirurgilisi protseduure, sest siis on hammaste harjamine valulik või hoopiski vastunäidustatud. Suuvee kasutamise vajaduse osas tuleb nõu küsida spetsialistilt. Tihti sisaldavad suuveed alkoholi või erinevaid eeterlikke õlisid, mis kuivatavad suulimaskesta, võivad tekitada maitseaistingute häireid ja määrida hambaid.
  • Ära liialda nätsuga. Nätsu närimine on kindlasti pärast sööki õigustatud tegevus, kuid samas peab arvestama ka sellega, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Nätsu närimine peatab suus toimuva happerünnaku, kui kasutad ksülitooliga nätsu. Eesti turul on sellistest nätsudest hetkel saadaval ainult Jenkki. Ülejäänud nätsud, mis sisaldavad suhkrut, annavad ehk värskendava tunde suhu, aga ei neutraliseeri happerünnakut.
  • Kord aastas võta ette hammaste sügavpuhastus. Kodus paraku oma hambaid päris puhtaks harjata ei saa ja seepärast on soovituslik kord aastas käia suuhügienisti juures sügavpuhastuses. Selle protseduuri käigus eemaldatakse soodapesuga hammastelt katt ja pigment, mis on tekkinud teest, kohvist, punasest veinist ja tubakast. Seejärel puhastatakse igemed hambakivist ning protseduur lõppeb poleeriva pastapuhastusega. Visiidi lõpus annab suuhügienist juhised koduseks edukaks suuhügieeniks ja soovitab sobivaid suuhügieenivahendid.

Artikkel ilmus Õhtulehe veebis Tervis:

https://tervis.ohtuleht.ee/722149/suuhugienist-hambahari-vali-pigem-vaiksem-ja-kindlasti-pehme


Teemad

Jaga artiklit

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru