Tornimäe 5, 10145 Tallinn
+372 6 32 32 32
Küsimuste korral palun helistage +372 6 32 32 32
Paljud vanemad on segaduses, miks mõnikord kasutab ortodont lapse hambumushäire raviks breketeid, mõnikord kapesid. Ortodont selgitab, et tegu on kahe erineva lähenemisega ning levinud arusaam, et lihtsamaid juhtumeid ravitakse kapedega ja keerulisemaid breketitega, ei pea tingimata paika.
Anellel (16) olid hambad suus kõveriti ja kohati üksteise peal, mistõttu tahtis pere pöörduda ortodondi poole, kui tüdruk oli viiene. Hambad vahetusid tal väga varakult ja probleemi oli juba siis näha. Ootejärjekord oli väga pikk. Tänu ema Liisi visadusele – ema helistas iga mõne aja tagant registratuuri, et uurida, kas mõni koht on vabanenud – said nad varem jaole.
Ortodont määras Anellele breketid, kui laps oli 11-aastane. Liis räägib, et kaped ei olnud tollal veel nii levinud ja seetõttu ei pakkunud nende raviarst seda varianti ka välja. Elu breketitega nõudis tüdrukult kohanemist. „Algul oli päris ebamugav ja valus, aga aitasid valuvaigistid ja jäätis – külm tõmbas valu tagasi,“ meenutab Anelle. Vahel hõõrusid breketid põse katki. Samuti tuli õppida hoolikalt hambaid puhastama, sest tavalisest harjamisest üksi ei piisanud.
Anelle ema sõnul oli tegu eeskätt esteetilise probleemiga. „Tervisekassa ravi ei rahastanud, tasusin kõik ise. Breketite suhu panek maksis ligi 1400 eurot, lisandusid pingutamiste ja regulaarsete visiitide tasu.“ Otsus, et nad selle tee ette võtavad, sündis aga lihtsalt, sest tüdruk ei julgenud lahtise suuga naeratada ja ta enesekindlus kannatas.
Marisel* on kaks tütart, Hanna* (9) ja Laura* (11), kel mõlemal on hambumusega probleeme. Kui hambaarst lapsed eelmisel aastal ortodondi juurde saatis, selgus, et tolle ooteaeg olnuks lausa neli-viis aastat. Õnneks said nad siiski rutem jaole. Ka rahastusega läks hästi, sest tüdrukute diagnoos kuulus nimekirja, mille ravi Tervisekassa katab. „Hambaarst arvas, et noorema tütre ravi ei puugi Tervisekassa katta, aga lõpuks selgus, et see oli millimeetrite mäng. Saime mõlemale lapsele rahastuse ja jumal tänatud, sest oma taskust oleks väga keeruline seda maksta,“ tõdeb Maris.
Raviplaan nägi ette, et tüdrukud alustavad kaperaviga ja jätkavad breketitega. Lisaks käivad nad müofunktsionaalses teraapias, kus õpivad õigesti keelt hoidma ja treenivad näolihaseid. „See on väga oluline selleks, et kui breketravi kunagi lõpeb, ei läheks hambumus valeks tagasi,“ selgitab Maris.
Praegu ongi suurem tütar kaperavil. „Rääkida on nendega päris keeruline, ta sisistab näiteks s-tähte, aga see kõik on õilsa eesmärgi nimel, et hambakaar laieneks. Aasta on ta kapedega ja seejärel jätkab breketitega. Kui pikalt, seda veel ei tea,“ kirjeldab ema. Nooremal tütrel seisab see ravi ees.
Gustav (6) oli kolmene, kui hambaarst märkas, et poiss hingab pidevalt suu kaudu, ja soovitas minna nina-kõrva-kurguarsti juurde. Seal selgus, et lapsel on suur adenoid, mis pärast pooleteiseaastast ootamist eemaldati.
Selle ajavahemiku sees pakkus hambaarst välja uuendusliku lahenduse – treeningkaped koos müofunktsionaalse teraapiaga. Kuigi tavaliselt nii vara ravi ei alustata, lootis arst, et kaped aitavad vältida hilisemat breketravi. Kuna ema Klarika teismeeas kantud breketite kogemus oli valulik ja ebamugav, tundus see talle mõistlik valik.
Kaperavi alustas poiss neljaselt. Neid hoiab ta suus terve öö, lisaks päeval tund-kaks lõunaune ajal. Esialgu kartis ema, kas laps suudab kapesid üldse suus hoida, kuid hirm osutus asjatuks. „Pojal läks harjumine kenasti. Tegelikult on ta väga kohusetundlik ja võtab need enamasti ka lasteaeda kaasa, hoides kapesid seal lõunaune ajal suus. Samuti on talle ette nähtud erinevad harjutused, mida ta teeb.“
Ravi on pere kulul ja Tervisekassa seda ei kompenseeri, küll on osaliselt kaetud teraapia. Ema sõnul on praeguseks kulunud umbes 800 eurot. Kontrollis käib Gustav iga paari kuu tagant, siis hindab arst ravi edenemist. Ema sõnul on muutused juba märgatavad – hammaste asend on parem ja suu kaudu hingamist vähem.
Millal on õige aeg lapsega ortodondi juurde minna? Ortodont Katri Hermani sõnul on reegel lihtne: lapsevanem ei pea ise pead murdma, millal on õige aeg. Tuleb käia lapsega regulaarselt hambaarstil, kes vaatab ka hambumust. Kui hambaarstil tekib hambumushäire kahtlus, saab ta e-konsultatsiooni kaudu ortodondilt kiiresti nõu küsida.
Katri Herman selgitab, et 3–5aastaseid lapsi tavaliselt ortodondi juurde ei suunata. Selles vanuses lastel jälgib hambaarst üldist kasvu, harjumusi ja hingamisteid. 6.–8. eluaasta paiku tehakse sageli esimene panoraamröntgen, mille abil hinnatakse jäävhammaste arengut: kas on mõni hammas puudu või esineb hoopis lisahambaid. Puberteediea kiire kasvu periood on aga aeg suunata alalõua kasvu, kui seda on diagnoosi tõttu vaja teha. „Mida varem probleemi areng avastatakse, seda lihtsam ravi,“ ütleb ortodont.
Hambumust korrigeeritakse nii kapede kui breketitega. Vanemail tekib tihti küsimus, millal valitakse üks, millal teine. Katri Hermani sõnul on kape- ja breketravi eesmärk sama: hammaste nihutamine, lihtsalt töövahend on erinev. Kaped on eemaldatavad ning eeldavad patsiendilt väga head distsipliini ja koostööd. Breketid on hammastele kinnitatud. Seega „töötab“ aparaat ka siis, kui laps parasjagu muuga tegeleb.
Levinud arusaam, et lihtsamad juhtumid ravitakse kapedega ja keerulisemad breketitega, ei pea dr Hermani sõnul tingimata paika. „Kapega saab ravida ka väga keerukaid juhte, teisalt jällegi mõnda lihtsamat muret on vahel mõistlikum breketitega ravida,“ selgitab ta.
Lõplik otsus, kas valida kapesüsteem või breketid, oleneb diagnoosist ja lapse hambumuse eripäradest. „Raviaparaadi valiku ja raviplaani teeb ortodont pärast anamneesiga tutvumist, fotode ja röntgenipiltide hindamist ning patsiendiga vestlemist. Oluline on, et ravi oleks lapsele tõhus, sobilik ja kiire,“ ütleb dr Herman.
Vanemate sõnul tekitab ortodontiline aparaat vahel suus valu või ebamugavust. Katri Herman tõdeb, et valu ja/või ebamugavustunne on tavaliselt teravam esimestel päevadel, sest siis suu harjub. Kui miski selgelt hõõrub või torgib, siis kannatama ei pea – esmaabivisiidil saab mure kõrvaldada või terava serva üle poleerida. Ka lapse kõne võib dr Hermani sõnul olla algul pisut häiritud, sest keel n-ö uurib uusi pindu. „Aitab valjusti lugemine ja jutustamine – täpselt nii, nagu näitlejad harjutavad, kui peavad esinema võltshammastega.“
Katri Hermani sõnul tekitab sõna „kape“ tihti segadust. Eestis nimelt kutsutakse kapeks nii läbipaistvatest individuaalsetest kapedest koosnevat hammaste joondamissüsteemi (kapeseeriat) kui ka pehmest kummist treeningaparaati (treeningkapet ehk trainer’it), millega treenitakse lihaseid ja keele asendit. „Kui lapse kape on suus peamiselt öösiti ja päeval vaid lühikest aega, siis on tavaliselt tegu treeningaparaadiga. Kui kapeseeriat kantakse ööpäev läbi ning eemaldatakse vaid hambapesu ja söömise ajaks, siis on tegu hambaid nihutava kapesüsteemiga,“ selgitab ortodont.
Treeningkape on müofunktsionaalse teraapia abivahend. Seda kasutatakse siis, kui laps kipub hingama suu kaudu ja huuled püsivad puhkeolekus lahti, suu- ja keelelihased on nõrgad või on keele puhkeasend ning neelamine vale (keel surub hammaste vahele). Lihtsamalt öeldes viib treeningkape suu- ja keelelihased n-ö jõusaali.
Mõnel juhul võib treeningkape aidata äsja lõikuvat hammast õiges suunas juhatada, kuid selle mõju hammaste joondamisel on piiratud. Dr Hermani praktikas on kümnetest treeningkapet kasutanud lastest kõigest mõnel üksikul olnud võimalik jõuda ainult treeningkapega sirge tulemuseni. Enamasti läheb hiljem vaja ortodontilist ravi kapesüsteemi või breketitega.
Dr Herman rõhutab, et lisaks diagnoosile tuleb arvestada ravis lapse ja pere valmisolekut. Treeningkapet või teisi abivahendeid ei maksa kanda aastaid igaks juhuks – vastasel juhul võib lapsepõlv hakata seostuma ravi ja visiitidega. Arsti ülesanne ongi ajastada sekkumine õigesti ja valida sobiv vahend – nii, et ravi oleks tulemuslik ja laps saaks samal ajal olla ka laps.
Keskmine aktiivne ortodontiline ravi kestab 1,5–2 aastat. „Ravi kestus ei olene aparaadi valikust. Kõik oleneb sellest, millist probleemi ravitakse,“ räägib dr Herman. Tema sõnul on oluline teada, et aktiivsele hambumuse ravile järgneb alati ravitulemust säilitav ravi, mis on vahel eluaegne.
Ta selgitab, et kuni 19aastaste laste puhul katab Tervisekassa diagnostika, konsultatsiooni ja raviplaani koostamise kulud. „See, kas ravi läheb ravikindlustuse alla, sõltub diagnoosist,“ märgib ta. Kui lapsel esineb üks üheksast raskemast hambumusanomaaliast, tasub Tervisekassa ka hambumuse ravi. Kõigil muudel juhtudel jääb raviarve pere kanda ning hind kujuneb konkreetse raviplaani, kliiniku ja kasutatava süsteemi järgi.
Kui suure summaga peaks lapsevanem arvestama, juhul kui Tervisekassa appi ei tule? Kahe hambakaare breketravi ja samaväärse mahuga kaperavi hinnad jäävad enamasti samasse suurusjärku. Dr Hermani sõnul on keskmise kahe aasta pikkuse ravi kogukulu ligi 6000 eurot, mis jaguneb esmaste protseduuride ja kordusvisiitide vahel. Kui see paketina kahe aasta peale ära jaotada, kulub umbes 250 eurot kuus. Mõnel pool on kõik koondatud paketiks – sh raviaparaadid, igakuised visiidid, esmaabi, tulemuse säilitamise aparaadid ja kuni kahe aasta pikkune järelkontroll –, teistes kohtades tasutakse iga sammu eest eraldi. Kogusumma kipub siiski jääma samasse suurusjärku.
Dr Katri Herman tõdeb, et breket- ja kaperavi kohta on käibel palju müüte. Näiteks kiputakse arvama, et breketid lõhuvad hambaid. Kui nii juhtub, on ortodondi sõnul põhjus siiski halvas raviaegses suuhügieenis. „Breket ise kleebitakse puhta ja terve emailiga hambale ning breketi all midagi ei juhtu. Kui pesemine pole eeskujulik, kahjustub breketite ümber hamba email,“ selgitab ta.
Teine levinud müüt puudutab järjekordi. Dr Hermani sõnul panevad vanemad pika ooteaja kartuses sageli lapse igaks juhuks – tihti ka ilma otsese vajaduseta – varakult ortodondi ootejärjekorda. Tihti mitme spetsialisti juurde korraga. See venitab järjekorrad kunstlikult pikemaks. Hambaarstid ja ortodondid on dr Hermani kinnitusel murest teadlikud ja nüüdseks on tema sõnul olukord mõneti paranenud. „Ortodondi juurde saab aegu küll – kõige enam aga ootame patsiente, kelle on suunanud hambaarst,“ ütleb ta.
Viimastel aastatel on aidanud järjekordi leevendada hambaarsti ja ortodondi vaheline e-konsultatsioon. „Minu juurde jõutaksegi enamasti e-konsultatsiooni kaudu. Nii väldime tühivisiite ja saame abi anda neile, kes seda nüüd ja kohe päriselt vajavad, mitte neile, kes omal initsiatiivil igaks juhuks tulevad,“ tõdeb dr Herman.
Kuna praegu pole veel ortodontia eriala puhul üleriigilist digiregistratuuri, on tohtri sõnul keeruline öelda, kui paljud visiidiaega ootavad. „Usun, et e-konsultatsioon on olukorra leevendamiseks üks hea samm, sest see on kiirtee ortodondi konsultatsioonile,“ tõdeb ta. Ühtlasi märgib ta, et mitmes erakliinikus saab ilma e-konsultatsioonita ortodondi vastuvõtule aja kiiresti, sageli otse veebist. Kui diagnoos vastab Tervisekassa tingimustele, katab edasise ravi Tervisekassa – esmane tasuline visiit hüvitise võimalust ei välista.
Lugu ilmus Pere&Kodu veebi portaalis:
Teemad
Jaga artiklit
Facebook Twitter