Inimesed, kes suitsetavad, märkavad hammaste juures tavaliselt neid muutusi:
Hammaste värv muutub — hambad muutuvad kollasemaks, sest neis sisalduvad mürgised ained ladestuvad hammaste pinnale. Kes on aastaid pidevalt suitsetanud, võivad koguni märgata, et hambad on muutunud pruunikaks. Hambaarstidel on seda pigmenti väga raske eemaldada.
Hingeõhk on halb — probleemi põhjuseks ei ole mitte suitsuhais, vaid see, et suitsetajatel esineb suukuivust, mis on soodne pinnas bakterite levikuks. Kui inimene suitsetab ja ei joo piisavalt vett, on suus liiga vähe sülge, mis takistab bakterite ja kahjulike ainete loomulikku eemaldumist ning kiiremini tekib ka hambakatt ja hambakivi.
Väheneb maitse ja lõhnatundlikkus — sigarettides sisalduvad toksilised ained kahjustavad keelenäsasid, nende verevarustus on häiritud ja tundlikkus erinevatele maitsele väheneb. Seetõttu ongi suitsetajate maitsemeel nõrgem, nende toidud kas liiga soolased või liiga magusad, mis omakorda viib teiste tervisehädadeni.
Need on aga muutused hammaste juures, mis suitsetajatel sageli märkamata jäävad:
Igemehaigused — suitsetamine, olgu tegemist traditsiooniliste tubakasuitsude, e-sigarettide, kanepi või muuga, tähendab igal juhul suurt riski igemehaigusteks. Mida noorem on suitsetaja, seda tõenäolisem on, et tal tekib parodontiit. Mida rohkem suitsetada, seda halvem on prognoos ja raskem haigus. Hammaste tugikoed hävivad, hambad hakkavad liikuma kuni tulevad suust ära. Kui igemehaigus tekib, tuleks suitsetamine maha jätta, sest 90 protsenti patsientidest, kellel igemehaigus ei allu ravile, on suitsetajad.
Tubakatoodetes sisalduvad mürgised ained ei lase organismil käivitada normaalset põletikuvastast kaitsereaktsiooniahelat — seetõttu kui suitsetajal tekib hammastega probleeme, siis inimene ei märka, et midagi on valesti. Veresoonte ahenemise tõttu ei pruugi suitsetajal igemed põletiku korral veritseda nii nagu mittesuitsetajatel. Hamba kinnituskoe põletikku märgatakse liiga hilja.
Kirurgiliste protseduuride järgselt paranevad suitsetajatel haavad aeglasemalt — see juhtub sagedamini just suitsetajatega, et hamba eemaldamise või implantaadi asetamise järgselt paranevad haavad suus aeglasemalt ning suurem on ka tüsistuste tekkimise võimalus. Kahetsusväärsel kombel tekivad just suitsetajatel sagedamini hambaimplantaatide ümber põletikud ja äratõukereaktsioon.
Suuvähk tubakatoodetes sisalduvad kantserogeenid muudavad rakkude genoomi, mis võivad muteeruda vähirakkudeks. Suuvähk on väga kiiresti progresseruv vähivorm. Risk mitmekordistub suitsetamise ja alkoholi koostoimel. Kui otsustate suitsetamisest loobumise järgselt hakkab suuvähi risk hakkab langema.
Kuidas peaks hooldama hambaid suitsetaja?
Kui inimene otsustab ikkagi suitsetamisega jätkata, peaks ta puhastama oma hambaid eriti hoolikalt ning arvestama sellega, et tubakatoodete mürgised ained kinnituvad hammastele tugevalt.
Hammaste puhastamisel peaks erilist tähelepanu pöörama kohtadele, mis on raskesti ligipääsetavad ja kuhu koguneb kattu. Näiteks hambad, mis on kasvanud teineteisele väga lähestikku.
Suitsetajatele iseloomulikku suukuivust tuleks leevendad, loputades suitsetamise järgselt suud puhta veega.
Lasta kontrollida vähemalt kord aastas oma suu terviseseisundit, regulaarselt käima spetsialisti juures professionaalses hammaste puhastuses.
Olema tähelepanelik muutustele limaskestadel, Kui on mingi muutus näo ja kaelapiirkonnas, mis ei parane üle mitme nädala, pöörduma kindlasti arsti poole.
November on Eestis hammaste tervise kuu. Üheteistkümnendat korda toimuva teavituskuu eesmärk on suurendada Eesti inimeste teadlikkust ja vastutustunnet enda ja oma pereliikmete hammaste eest. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervishoiu Muuseum.
Lisainfo: hammastetervisekuu.ee #hambakius #hambakiusuvabakuu
