«Peale hamba eemaldamist või suukirurgilist operatsiooni on kaks tundi söömispaus vajalik, väiksemate hambaraviprotseduuride puhul võib paus olla soovitatav selleks, et oodata tuimestuse mõju kadumist, vältimaks näiteks põske hammustamist. Seega on mõistlik enne kõht täis süüa, kui arsti juurde tulete. Seda muidugi välja arvatud juhul, kui teie protseduur peaks aset leidma narkoosis,» ütleb dr Pallase.
Tavaliselt eelneb keerukale hambaraviprotseduurile dr Pallase sõnul arstivisiit, kus patsiendile kõik raviga seotud detailid lahti seletatakse. Paraku on inimesed hambaarsti juures sageli mures ja ärevil ning unustavad olulisi asju kergemini. Sellistel puhkudel on esmane info kättesaadav hambaravikliiniku infotelefonilt, kuid põhifaktid räägib dr Pallase lahti allpool.
Narkoosiga hambaravi – 8 tundi paastu
Kui hambaravi toimub narkoosi all, on kõrval anestesioloog ning kõik toimub täpselt nii, nagu operatsioonide puhul kord ette näeb.
«Muu hulgas kehtib reegel, et söömine ei ole lubatud kuus tundi enne ja kaks tundi pärast protseduuri,» ütleb keerulistele hambaravijuhtumitele spetsialiseerunud dr Pallase.
«Kui kohustuslikud tunnid on möödas, siis tasub söömist alustada natuke jahedamatest ja pehmematest toitudest ning pigem süüa teise suupoolega,» kõlab hambakirurgi soovitus. «Samuti tuleks vältida väga palavat sööki, sest soojusega laienevad veresooned ja haav võib hakata veritsema.»
Kui tõenäoline on veritsemine pärast hambaravi?
«Kui arsti nõuandeid järgida, ei ole haava veritsemine peale kirurgilist protseduuri väga tõenäoline,» ütleb dr Pallase.
«Aga kui midagi niisugust peaks ette tulema, siis kindlasti ei ole mõistlik kummardada, pea alaspidi, kraanikausi kohale ning hakata meeleheitlikult suud loputama, sest see raskendab veritsuse peatumist veelgi.»
«Veritsuse peatamiseks on vajalik haav millegagi sulgeda. Kõige paremini sobiks steriilne haavakate. Seda peaks haava peal hoidma umbes tund aega. Lisaks aitab veritsuse peatumisele kaasa, kui näo peale panna kas külmageelikott või lihtsalt jääkott,» selgitab doktor.
Mida teha valu vaigistamiseks ja turse alandamiseks?
Peale suukirurgilisi operatsioone, näiteks luuplastika või tarkusehamba kirurgiline eemaldamine, on tavapärane turse tekkimine, mis saavutab oma maksimumi umbes teisel-kolmandal päeval pärast visiiti. Et paistetuse tekkimist vähendada, annab hambaarst teile kabinetist kaasa külmakoti ja juhendab, kuidas seda kasutada. Esimese päeva jooksul tuleks külma näole panna 20 minuti kaupa ja nii palju kui võimalik, pidades vähemalt pooletunniseid pause, et mitte näole külmakahjustust tekitada.
Hamba eemaldamise või muu suukirurgilise protseduuri järgselt on kahjuks tavaline ka haavavalu, mis võib kesta paarist päevast kuni mõne nädalani. «Valu on kindlasti mõistlik ravimitega vaigistada – mida varem ja efektiivsemalt on alustatud valuravi, seda lühemat aega ja nõrgemalt valu kestab,» soovitab hambakirurg ning lisab, et valuravi puudutavad juhised ravimite ja nende annuste osas saab patsient oma arstilt pärast protseduuri.
«Tavaline täiskasvanu valuvaigistava ravi skeem lubab kasutada ibuprofeeni ja paratsetamooli korraga. Nende ravimite toimemehhanismid on erinevad, seetõttu tohib neid kahte kasutada korraga. Alati tasub uurida ka pakendilt ravimi infolehte ning ühtegi ravimit ei tohiks võtta valimatult peoga, sest nii ei pruugi ravimi põhitoime enam suureneda, kuid kindlasti suureneb kõrvaltoimete oht,» räägib dr Pallase.
Millal kasutada suuloputusvett ja millal mitte?
Suuloputusvee kasutamine on mõne kirurgilise protseduuri järgselt vajalik, kuid mõnel juhul ei pruugi see kasulik olla.
«Suuloputusvee ülesanne on desinfitseerimine. Kui see on vajalik, siis teie arst annab teile kindlasti selle kohta suunised,» selgitab dr Pallase. «Värske hamba eemaldamise järgse haava suuloputusveega desinfitseerimine võib aga paranemisprotsessi hoopis pikendada ja valulikumaks muuta,» rõhutab ta.
«Tühjas hambasombus peab veri saama hüübida ja moodustada n-ö karkassi või ehitusmaterjali, kuhu sisse saavad uued rakud kasvama hakata. Hoogsa loputamisega võib aga õrn hüüve lahti tulla, ja haav tühjaks jääda ning patsiendile oluliselt rohkem valu põhjustada,» räägib dr Pallase.
Risk, mida kunagi 100% välistada ei saa – põletik
Pärast alumise tarkusehamba eemaldamist, on tavapärane suuavamistakistuse tekkimine. «See tähendab, et suu käib lahti ainult paari sentimeetri jagu. Et probleemist paremini üle saada, võib mõni päev peale kirurgilist protseduuri ise vaikselt hakata suu avamist harjutama, aga mitte kunagi ei tohi seda teha üle valu piiri,» ütleb hambakirurg. Tavalisel kestab suuavamistakistus tema sõnul umbes nädala ja möödub iseenesest.
Üks kõige harvaesinevamaid ebamugavusi pärast kirurgilist protseduuri on verevalum. «See võib-olla lausa potisinisena põsel või ilmuda hoopis paari päeva möödudes roheka või kollakana lõua alla,» räägib dr Pallase. Verevalum kaob iseenesest umbes nädala möödudes.
Komplikatsioon, mida kunagi 100% välistada ei saa, on aga põletik. «Kas põletik tekib, sõltub eelkõige sellest, missuguses seisus on inimese immuunsüsteem, ja me ei näe inimese sisse. Me ei tea, kas immuunsüsteem võib juba olla võitlemas mõne viirusega, mis endast veel kuidagi märku pole andnud, või on patsiendil seljataga näiteks magamata ööd või on mingisugune muu pinge, stressiallikas, mis immuunsüsteemilt jõu ära võtab,» arutleb dr Pallase.
Kindel märguanne, et tegemist on põletikuga, on palavik, paistetus, mis tekib või suureneb alates kolmandast, neljandast, viiendast päevast, süvenev valu operatsiooni piirkonnas, valu või takistus neelamisel või hingamisel. Põletiku puhul ei tohiks kunagi oodata, et äkki homme on parem või äkki ülehomme parem, vaid sellisel juhul tuleb ühendust võtta oma arstiga.
Mis on hambaravis keerukamad protseduurid?
Hambaravis kirurgilisteks protseduurideks on hammaste eemaldamine, hammaste operatsiooni teel eemaldamine, tarkusehamba eemaldamine, tsüsti eemaldamine, hamba juuretipu eemaldamine, huulekida operatsioon, keelekida operatsioon, implantaatide paigaldamine, pehmete kudede plastilised operatsioonid, luuplastika operatsioonid, hambaimplantaadi lõikus, põskkoopa põhja tõstmine implantatsiooni teel, arenevate hammaste autotransplantatsioon lastel ja noortel. Keerukaks teevad kirurgilised protseduurid piiratud juurdepääs ja nähtavus suus, mille juures on oluline kirurgi käeline oskus ja teadmised mikrokirurgiast.