Hammaste eest hoolitsemisega pole kunagi hilja alustada

«Tavaliselt soovitatakse oma tervise hoidmiseks piisavalt liikuda, tervislikult toituda, mõõdukalt alkoholi tarbida ja mitte suitsetada. Sellesse nimekirja tuleks lisada ka igapäevane korralik hammaste puhastamine, sest mõned suuhaigused mõjutavad tervist olulisel määral,» ütleb Kliinik 32 igemeravi spetsialist dr. Inga Rahuoja.

Dr. Rahuoja selgitab, et ebapiisava hambapesu üheks tagajärjeks kaariese kõrval on igemehaigused. «Ehkki on inimesi, kellel on selleks geneetiline soodumus, algab väga paljude jaoks probleem päeva jooksul hammastele kogunenud hambakatust, mida korraliku harjamistööga on võimalik maha saada.»

«Aga kui jätta hambad pesemata või pesta neid hooletult, hakkab hambakatt kogunema, kivistub hammaste külge ning tungib ka igemete piirkonda. See võib viia välja keeruliste põletikeni suus, mis nõrgestab organismi ja sellel on leitud seoseid teiste haigustega,» jätkab dr. Inga Rahuoja.

Rahvusvahelised teadusuuringud Jaapanist, Saksamaalt ja USAst on avastanud seosed igemepõletiku ning kopsuhaiguste vahel ning muuhulgas tuvastanud, et kopsupõletikku haigestumine vähenes, kui teaduskatses osalejad pesid igapäevaselt korralikult hambaid.

Üks selline katse viidi läbi Jaapanis, maailma kõige vanemaealisema rahvastikuga riigis. Hooldekodus, kus veedavad oma vanaduspäevi 70-90-aastased, viidi päevakavasse sisse regulaarne hambapesu ja kaasati suuhügienist, kes eakatele harjamisvõtteid õpetas. Katseperioodi lõppedes kinnitas hooldekodu juht, et kopsupõletiku tõttu haiglaravi vajajate arv hooldekodu elanike hulgas langes järsult. Kopsupõletik on Jaapanis üks olulisemaid suremuse põhjuseid, selle üheks põhjustajaks on parodontiiti tekitav bakter, mis võib sattuda kopsudesse.

Dr. Inga Rahuoja märgib, et parodontiit on Eestiski väga levinud. Selle sümptomiteks on veritsevad igemed, liikuvad hambad ning spetsiifiliselt ebameeldiv hingeõhk. Parodontiit hävitab kudesid, mis hambaid lõualuu sees hoiavad ning tagajärjeks võib olla hammaste logisemine ning väljakukkumine.

«Selleks, et hambad oleks terved ja ei tekiks kaasuvaid haigusi, saab väga palju inimene ise ära teha korralikult oma hammaste eest hoolitsedes. Eespool toodud katse näitab, et alustada ei ole kunagi liiga hilja ning hambapesu positiivsed tagajärjed ilmnevad ka väga kõrges eas inimestel. Tõsi, harjumuste muutmine ei ole lihtne ja nõuab püsivust, kuid saadav kasu tasub ennast igal juhul ära, sest enesetunne ja hingeõhk muutuvad paremaks ning võimalus elada oma hammastega 100 aastani on tänapäeva võimaluste juures täiesti võimalik,» märgib dr. Inga Rahuoja.

Hambahoolduse ABC

• Jäta söögi ja harjamise vahele vähemalt 30 minutit. Pärast igat söömist on hambavaap hapete tõttu 30 minutit pehme ja regulaarse söögijärgse harjamisega võivad kaasneda emailikahjustused, paljastunud hambakaelad, kulumine, kaaries ja muud haigused.
• Pese hambaid enne, mitte pärast hommikusööki. Kuna hommikuti pärast söömist on tööle või kooli minekuga kiire, siis pese hambad kindlasti enne hommikusööki.
• Pese hambaid hommikul ja õhtul. Kaks korda päevas harjamine on tegelikult piisav. Hammaste vahele jäänud toiduosakesed ja katt eemalda hambaniidi abil.
• Kasuta igal õhtul hambaniiti ja hambavaheharjasid. Hambaniiti on vaja libistada õrnalt hammaste vahelt igeme alla, et kätte saada sinna kinnitunud bakterid.
• Üks pesu kestku vähemalt 2 minutit. Vähesem aeg ei ole piisav ja mingi osa hambakatust võib peale jääda.
• Hoia hambaharja näppude vahel nagu pliiatsit. Selline asend on vetruv ega suru harja liiga tugevalt. Liiga jõuline harjamine taandab igemepiiri ja teeb hambakaelad tundlikuks.
• Harja õige tehnikaga. Kasuta lühikesi edasi-tagasi liigutusi, kaks-kolm hammast korraga, suunates harjased poolviltu ka igeme äärte vastu. Ära unusta puhastamast ka esihammaste tagumist poolt. Kui lõpuks tunduvad hambad keelega katsudes siledad, on katt edukalt eemaldatud.
• Kasuta pehmet ehk soft-hambaharja. Kõvemad harjased võivad igemeid ja hambavaapa vigastada, need on mõeldud proteeside puhastamiseks.
• Vaheta hambaharja 2-3 kuu tagant. Vana hambahari kaotab elastsuse, harjad deformeeruvad, ega puhasta enam piisavalt.
• Kord aastas käi kontrollis. Kord aastas peaks iga inimene oma hambaarsti külastama, et ennetada suuremaid hambaprobleeme.